KEMBAR78
Kukhonta: Umhlahlandlela Wemiphakathi | PDF
100% found this document useful (1 vote)
1K views4 pages

Kukhonta: Umhlahlandlela Wemiphakathi

Kukhonta refers to the process of requesting land for building homes in specific areas, with distinctions made between land in the community and land in designated zones. The document outlines the rights associated with land ownership, the roles of various stakeholders in the process, and the necessary procedures for obtaining land. Additionally, it discusses recent changes in land acquisition practices, including the option to purchase land instead of relying solely on traditional methods.

Uploaded by

lwenkosih0
Copyright
© © All Rights Reserved
We take content rights seriously. If you suspect this is your content, claim it here.
Available Formats
Download as DOCX, PDF, TXT or read online on Scribd
100% found this document useful (1 vote)
1K views4 pages

Kukhonta: Umhlahlandlela Wemiphakathi

Kukhonta refers to the process of requesting land for building homes in specific areas, with distinctions made between land in the community and land in designated zones. The document outlines the rights associated with land ownership, the roles of various stakeholders in the process, and the necessary procedures for obtaining land. Additionally, it discusses recent changes in land acquisition practices, including the option to purchase land instead of relying solely on traditional methods.

Uploaded by

lwenkosih0
Copyright
© © All Rights Reserved
We take content rights seriously. If you suspect this is your content, claim it here.
Available Formats
Download as DOCX, PDF, TXT or read online on Scribd
You are on page 1/ 4

Kukhonta

Yini kukhonta?

 Kukhonta kucela indzawo yekwakha likhaya


emmangweni.
 Umuntfu indzawo yekwakha uyicela esikhulwini.
 Umhlaba wakaNgwane uphetfwe yinkhosi kantsi
emimmangweni inkhosi ibukelwa bobabe tikhulu.

Kuhlukana kwemhlaba kaNgwane?


Eveni lemaSwati umhlaba wehlukene kabili;

 Kunemhlaba losemmangweni (lokhontelwako)


 Kunemhlaba losesitandini (lotsengwako)

 Umehluko emkhatsini wemakhaya


lakhontelwe nalasetitandini
 Indlela lokutfolakala ngayo umhlaba > Umhlaba esitandini utsengwa ngulofuna
kwakha kuwo abe nencwadzi leshoko noma lemfakazela kutsi nguye umnikati
walowo mhlaba, uwutsengile.
 Ngakulokunye, umhlaba losemmangweni awutsengiswa kodvwa loyo lokhontile
uyanikwa nje kutsi awusebentise, uhlala uweNkhosi.
 Kwakhiwa kwetindlu > Likhaya lelakhe esitandini lilandzela ipulane lephasiswe
ngumasipala welidolobha kantsi likhaya lelisemhlabeni lokhontelwe lakhiwa
sinome kanjani.
 Esitandini loyo mniyo uyakalelwa ngisho linani letindlu lokumele atakhe, sikhala
lekumele sisale emkhatsini wetindlu nalokunye.
 Umnikati wemhlaba > Umhlaba losesikhulwini awubi wemuntfu ngisho
anganikwa imvume yekukhonta kuwo kodvwa uhlala uweNkhosi. Ngako ke
lowakhe kuwo ute emandla ekuwutsengisa. Kantsi ke umhlaba losesitandini noma
esilungwini walowakhe kuwo ngalokuphelele. Uba neliphepha lelikhomba umniyo
wayo lendzawo. Ngako ke angawutsengisa uma afuna.
 Kutselela umhlaba > umhlaba losesilungwini ubhadalelwa imali tsite lencunywe
nguhulumende kantsi umhlaba losemmangweni wona uyahlelelwa.
 Kuhlehla kwenta umsebenti lotsite emphakatsini lapho uphetfwe khona
ngaphandle kwekubheka imbadalo.
 Longakaphumeleli kuyohlehla kubhekeka kutsi akhiphe sipheko salaba
bebahlehla. Lesipheko sivama kuba yimali.
Kuhlehla emiphakatsi
Imisebenti levame kuhlehlelwa kuba ngunayi;

1
 Kulima
 Kuhlakula
 Kuvuna
 Kubhula
 Kwela emabele nobe ummbila
 Kwakha sibaya
 nalokunye

 Ngubani lonelilungelo lekukhonta?


 Umuntfu lonelilungelo lekukhonta ngulomdvuna longetulu kweminyaka lelishumi
nesiphohlongo losatsetse umfati.
 Ngakulokunye, umfati angakhonta ngemntfwanakhe wemfana losesemncane.
Loku kusho kutsi lelikhaya libitwa ngesibongo salomfana.
 Umnumzane welikhaya angawakhontela emadvodzana akhe aphume ebaleni
andzise titja.
 Kushoni kwandzisa titja?
 Kwandzisa titja kulapho indvodzana noma emadvodzana alapha ekhaya
sekakhulile sekatsetse bafati bese ayaphuma emabaleni alapha ekhaya lelikhulu
atakhele imiti yawo lapha bucalu.
 Lomuti walendvodzana ungakhiwa emasimini alapha ekhaya noma endzaweni
tsite lesolo iphansi kwaleso sikhulu.
 Kutsiwa kwandzisa titja ngoba lomuti lowakhiwa ngulendvodzana akusiwo wayo
kodvwa weyise.
 Kukhontwa njani?
 Lokhontako kufuna abe nelincusa.

 Lincusa ngumuntfu walendzawo letsandvwe ngulona lofuna kutewukhonta,


imvamisa kuba ngumgijimi. Lincusa ngilo lelichuba sikhonti lisiyise
kubandlancane wakulendzawo lafuna kukhonta kuyo, limchaze kutsi limatela
kuphi. Lincusa kufuna kube ngumuntfu loyati kahle lendzawo aphindze abe
ngumuntfu lowetsenjwako.
 Sikhonti siyabutwa kutsi sihanjiswa yini lapho sisuka khona nekutsi sitsandzeni
kulendzawo.
 Bandlancane ubese uyobukela sikhonti indzawo.
 Kodvwa-ke angakakhonjiswa indzawo kudzingeka kutsi avaleliselwe.
 Nase aniketiwe indzawo, ukhonta ngenkhomo. Lenkhomo yenkhosi njengobe
umhlaba uwayo.
Lokhontako ukhonta ngenkhomo

2
Yini kuvalelisa kulomhambo
wekukhonta?
Kuvalelisa kulapho khona bandlancane akhipha lincusa kutsi liye kulendzawo lapho
kuchamuka khona sikhonti siyowuva kutsi ingabe uhambe ngebuhle yini lapho asuka
khona.
Lincusa liphindze live kutsi ingabe vele sikhonti singumuntfu lonjani, simo sakhe
nekutiphatsa kwakhe
Lincusa libuyela emuva netimphendvulo. Uma bandlancane enetiseka ubese ubophela
sikhonti lifindvo.
Kushoni kubopha lifindvo?
Ngulesikhatsi libandla likhombisa sikhonti indzawo lesinikwa yona kutsi icalaphi futsi
igcina kuphi.

Bomakhelwane baba khona kute libandla litobetfulela sakhamuti lesisha, kantsi futsi
baphindze babe bofakazi kusasa uma kungenteka indlunkhulu ikujikele ngalendzawo.

Sikhonti kubhekeke siphekele libandla ngalelilanga.

Sikhonti sibese siyayalwa sitjelwe nemlandvo walendzawo Kanye nemihambo, imisimeto


nekuhlehla.

Kubopha lifindvo

Sikhonti siphekela libandla

Labadlala indzima lemcoka


kulomhambo.
 Lincusa > likwetfula kubandlancane liphindze lilandzelele indzaba yakho yekucela
kukhonta ute uniketwe indzawo.
 Indvuna > iba ngusihlalo nakwetfula sicelo sesikhonti. Kuba ngiyo indvuna lebikela
sikhulu ngesicelo sesikhonti. Ikubophela lifindvo iphindze ikwetfule
nakubandlakhulu, lokungummango.
 Sikhulu > sikunika imvume yekwakha kulendzawo yenkhosi.
 Bandlancane > ulalela sicelo sesikhonti nasetfulwa lincusa. Nakenetiseka ngelimuva
lakho bese ubikela sikhulu ngesikhonti.
 Bandlakhulu > Wemukela sikhonti emmangweni aphindze asisite nase sicaba indlu
yekucala.

3
 Tingucuko kulomhambo wekukhonta
 Bantfu labanye sebakhonta ngemali hhayi ngenkhomo.
 Kulabanye sipheko sekuba yimali hhayi kudla.
 Imali noma inkhomo yekukhonta ayifiki enkhosini.
 Labanye batsengisa emafusi nobe emasimu abo.
 Lincusa kuletinsuku seliyabhadalwa kantsi kadzeni belikusita nje mahhala.
 Sibuyeketo sesifundvo
 Lesifundvo sisite ekuchazeni umhambo wekukhonta, ikakhulu tigaba letitsatfwako
nakukhontwa kanye naloyo longaba nelilungelo lekukhonta. Kubuye
kwadzingidvwa kwehlukana kwemhlaba kaNgwane. Labo labadlala indzima
lemcoka kulomhambo wekukhonta nabo bachaziwe. Kubese kucwaningwa
tingucuko kulomhambo wekukhonta.
Kuchubeka nekufundza
Ungachubeka utifundzele ngekukhonta encwadzini yakho Umtfombo 4 likhasi 2

Sesifike emaphetselweni aleSifundvo. Njengobe sesikhontile nje, eSifundvweni


lesilandzelako sitawubuka kabanti Umuti weSiSwati.
Babhali
 Dlamini, M. et al. 2009, Umtfombo wesiSwati 4 Incwadzi
yemfundzi. Matsapha SBoleswa Publishers.
 Simelane, L. Imvelaphi YemaSwati. Sebenta National
Institute.
 Vilakati, T.S. & Sibanda, E.S. 1997. Chaza Ngive. Manzini:
Macmillan.

Siphetfo sesifundvo
Kulesifundvo salamuhla ufundze:

 Kuyini kukhonta
 Ngebantfu labanelilungelo lokukhonta
 Wahlatiya tigaba tekukhonta
 Ngetinhlobo temhlaba kaNgwane
 Ngendlela lokukhontwa ngayo
 Ngetingucuko letikhona kulomhambo

You might also like